Ma olin keegi
Kunagi ehk sinu jaoks
Ma nüüdki veelgi
Kui uduloori kaoks

Tahtsin tõusta ma tuhast
Tunda õnne, armast ja puhast
Olla väärt igat hetke
Sel tundmatul hingeretkel

Sa tulid, kuid mitte minule
Ei kirjutanud sa neid ridu
Ma olin ainult hetkeks sinule
Meid miskit veel ei sidunud

Olin vaid palsam su valule
Mis ei kuulunud minule
Olin ise veel haavatud hing
Kuid keegi ei ravinud mind

Tahaksin lahkuda siit
Mitte kunagi enam meenutada sinu nime
Kuid vaid veel üks mõru piisk
Ehk ootan ma siiski vaid imet

Olen vaid habras naine
Kel üle pea lõi armastuse laine
Ei osanud ma päästa ennast sealt
Kus tagasiteed pole eal

Nüüd igal hommikul ma ootan
Ikka veel ma siiski loodan
Leida sinu nime, kirjaridu siit
Mis seob mind sinuga, kui nähtamatu niit

Kas ununevad kunagi need hetked
Hinge hellitanud armsad retked

Tahaks kaasa võtta, peita enda hinge
Kuid see edasi vaid hoiaks pinge...

Nüüd ma lihtsalt hääbun vaikselt
Sest tean, see kõik ei ole mulle lubatud
Ma varastasin vaid mõned hetked
Ning luban, enam ma ei tule...